PÕLLUMAJANDUSNÕUSTAMINE
BLOGI
Praktilised artiklid taimekasvatusest, juhtimisest ja täppisviljelusest Eesti talunikele.

Kui ettevõttel on kolm põldu, mahub kogu hooaja plaan ühte Exceli lehte. Kui neid on kolmsada, laiali kümne massiivi peale ja kolme äriühingu all, siis plaani enam ühest kohast ei näe. Külvikord elab ühes failis, väetamine teises, taimekaitse kolmandas, laoseis neljandas — ja kui üks kultuur põllul vahetub, tuleb neli faili järele parandada. Praktikas seda…

NDVI-kaart näitab enne koristust põllu eri tsoonid, kuid põhjuse kinnitab alles põllukontroll. Kaardi tegelik väärtus on diagnoos järgmisteks aastateks — ja otsus, mille keegi vastu võtab.

Juuni keskpaiga sademed jätsid suure osa taimekaitsetöödest tegemata. Kasvufaasid aga ei jäänud ootama: talinisu jõudis õitsemise lõppu, suviraps kannab kahjureid, põldoa- ja hernepõllud on täisõies ning silomais on umbrohutõrje kriitilises faasis. Kui kuiv ilm naaseb, on korraga laual mitu tööd, mille ajaaknad ei kattu. Sellisel hetkel ei ole kitsaskoht teadmine, mida teha. Enamik tootjaid teab…

Paar nädalat tagasi soovitasin koristusviisi valides kulud ette arvutada. Teen seda nüüd kombaini näitel — taimekasvatusjuhi ja finantsjuhi pilguga, Saksa KTBL metoodika ja Eesti hindadega.

PRIA pindalatoetuste taotlusvoor on avatud ja aega on vähem, kui tundub. Kui sa ei ole veel e-PRIAs oma taotlust esitanud, siis on selleks jäänud täpselt kolm nädalat – voor sulgub 15. juunil 2026. Räägime, mida ja kuidas taotleda. Mis on praegu avatud? Alates 15. maist kuni 15. juunini 2026 saab e-PRIAs esitada taotlusi enam kui…

Piimatootjate jaoks on 2026. aasta kevad keeruline. Toorpiima kokkuostuhind langes esimeses kvartalis 13,9% ja tootja osakaal piima jaehinnas on kahanenud, jäädes olenevalt pakendist vaid 20–39% juurde. Samal ajal on kogu Eestis alanud rohusööda varumise hooaeg. Just praegu, kui piimahind surub marginaalid kokku, on omasööda kvaliteet üks koht, kus tootja saab ise oma kulusid otsustavalt mõjutada.…

Kas tead, kui palju raha jätab sinu ettevõte igal aastal põllule, väetades „silma järgi”? Meie kogemus näitab, et ilma mullaanalüüsil põhineva väetamisplaanita kaotab keskmine taimekasvatusettevõte 30–60 €/ha aastas — kas üleväetamise, valeajastuse või puuduva toiteaine tõttu. Professionaalne väetamisplaan ei ole lihtsalt dokument. See on tegevuskava, mis aitab saavutada planeeritud saagieesmärki nii efektiivselt kui võimalik —…

Kevad 2026 on Eesti taimekasvatajale toonud olukorra, millega pole harjutud — teraviljahind on madal, sisendite hind kasvab ja kattetulu on surve all.