Kui ettevõttel on kolm põldu, mahub kogu hooaja plaan ühte Exceli lehte. Kui neid on kolmsada, laiali kümne massiivi peale ja kolme äriühingu all, siis plaani enam ühest kohast ei näe. Külvikord elab ühes failis, väetamine teises, taimekaitse kolmandas, laoseis neljandas — ja kui üks kultuur põllul vahetub, tuleb neli faili järele parandada. Praktikas seda ei tehta. Plaan jääb vananenuks ja otsused langetatakse pea järgi.
Sellest kohast algas AgriConsuli planeerimisrakendus, mida ma sisemiselt taskunõustajaks kutsun. Idee on lihtne: sina sisestad ainult fakti, rakendus koostab plaani.
Miks olemasolevatest tööriistadest ei piisanud
Eesti turul olevad põllumajandustarkvarad on ehitatud tehtud töö registreerimiseks — mis põllul tehti, millal, millise normiga, kes käskis. See on vajalik ja seaduse mõttes kohustuslik.
Aga see on tagantjärele vaade. Puudu on see, mis tuleb enne: otsustuseelne planeerimine, kus külvikord, väetamine, taimekaitse ja masinakulu on ühes tervikus koos majandusliku tulemusega. Nendes neljas otsuses on raha, ja neid ei saa üksteisest lahus otsustada — kultuurivalik määrab väetise, väetis määrab taimekaitse, kõik kolm määravad kattetulu.
Seepärast ei ehitanud ma põlluraamatut. Põlluraamat vastab küsimusele „mida ma tegin”. See rakendus vastab küsimusele „mida teha”.
Sisend on fakt, väljund on valmis plaan
Rakendusse lähevad põlluregister, mullaproovid, laojäägid, sinu enda ostuhinnad ja külvikorra ajalugu. Põlluregistri ja viljavahelduse ajaloo saab e-PRIA väljavõttest sisse lugeda — ajalugu käsitsi tippima ei pea. Vastu tuleb neli omavahel seotud plaani:
Külvikord viieks aastaks ette. HPK 7 teraviljajada ja ristõieliste paus ning KSM liblikõieliste osakaal ei ole eraldi kontroll pärast plaani valmimist — need on plaani koostamise sees. Kui nõue ei täitu, ütleb rakendus seda kohe ja näitab, millisel aastal auk tekib.
Väetamisplaan ringide kaupa, mitte ühe aastanumbrina. Arvesse lähevad mullaproovi tulemus, eelvili, orgaanilise väetise kogus ja toitainesisaldus, laojääk ning seaduse aknad — nitraaditundlikul alal 170 kg N/ha piir ja hoidla bilanss, mis määrab, millal läga üldse välja saab. Fosfor ja kaalium arvutatakse toimeainena, mitte oksiidina.
Taimekaitseplaan BBCH-akende järgi. Iga ring saab preparaadi, mitte tühja lahtri. Valikusse pääsevad ainult need tooted, mis on taimekaitsevahendite registris just sellele kultuurile registreeritud — see reegel on koodis kõvasti kinni, sest siin ei tohi eksida. Rakendus jälgib ka toimeainerühmade rotatsiooni üle aastate: sama HRAC- või FRAC-rühm ei tohi samal põllul kolmandat hooaega järjest tulla, ja kui alternatiivi ei ole, tuleb resistentsuse hoiatus.
Ostuplaan kõige selle juurde. Seeme sordi kaupa, väetis toote kaupa, taimekaitsevahendid preparaadi kaupa — igast lahutatakse laojääk maha, nii et ostunimekirjas on see, mida päriselt juurde vaja.
Mis muutub siis, kui pind on suur
Suuremal alal tekivad probleemid, mida väiksel ei ole. Neli asja on rakenduses just selle jaoks.
Geo-kogumid
Põldude piirjoontest arvutatakse tsentroidid ja nende omavahelistest kaugustest kogumid. Lävend on vaikimisi 10 km ja muudetav. Kogum tähendab praktikas kolme asja. Esiteks saab sordi määrata kogumi kaupa ühe klõpsuga, mitte põld haaval — kaugel asuvale kogumile teine sort kui koduplokile. Teiseks kasutab külvikorra generaator kogumit viigi lahendajana: kui kaks kultuuri on agronoomiliselt ja majanduslikult võrdsed, koondab rakendus sama kultuuri ühte piirkonda, sest see hoiab kokku sõitu ja teeb koristusakna hallatavaks. Kolmandaks arvestatakse kaugust seal, kus see maksma läheb — söödapõllu valikul ja läga veokaugusel. Vilja veokaugust arvestatakse kuivatist, mitte farmist, sest need on harva samas kohas.
Ilmaandmed piirkonniti
Kui ettevõtte põllud on laiali 50 km peale, ei ole ühest ilmaprognoosist kasu. Rakendus küsib tunniprognoosi umbes 20 km ruudustiku kaupa ja arvutab igale piirkonnale eraldi pritsimisaknad: tuul kuni 4 m/s, kuiv tund enne ja kaks tundi pärast pritsimist, väljaspool öist keeldu ning temperatuur mõistlikus vahemikus. Näidatakse ainult vähemalt kahe tunni pikkused aknad — lühemast pole töökorralduses kasu. Iga piirkonna juures on põldude arv ja hektarid ning link, mis viib kaardile ja tõstab just selle piirkonna põllud esile.
Kaart
Maa-ameti põhikaart ja ortofoto, põldude piirjooned peal. Värvida saab kultuuri, geo-kogumi, sordi või ilma-piirkonna järgi. Piirjooned tulevad e-PRIA väljavõttest ja puuduvad piirid saab laadida PRIA avalikust kaarditeenusest massiivinumbri järgi. Kaart on ehitatud nii, et sadade põldudega ettevõttes avaneb see alla sekundi ja liigub sujuvalt — see ei ole ilus lisa, vaid töövahend, mille kaudu plaani üldse hallata saab.
Mitu äriühingut korraga
PRIA taotleja on äriühing, aga masinapark, ladu ja ost on sageli ühised. Rakendus hoiab neid kihte lahus: iga ettevõte saab oma PRIA-vastavuse kontrolli ja oma kattetulu kokkuvõtte, aga plaani ja ostu näeb ka koondina. Nii ei pea sama tööd mitu korda tegema ja koondsummad klapivad ettevõtete summaga.
Kattetulu on see, mis otsuse ära otsustab
Iga plaan jookseb kattetulusse. Arvestus on esimesel tasemel: kattetulu on saak korda hind pluss toetused, millest lahutatakse seemne-, väetise- ja taimekaitsekulu. Masinatööd sellesse tasemesse ei kuulu — need on eraldi plokis, kus arvutatakse tööaeg, kütusekulu ja omahind kultuuri kohta ning võrreldakse oma tehnikat, renti ja teenusena tellimist.
Oluline on see, et arvestus on põllupõhine ja elab kaasa. Kui vahetad külvikorras ühel põllul kultuuri, muutub kattetulu kohe: uus seemnekulu tuleb selle sordi laohinnast, uus väetisevajadus mullaproovist ja eelviljast, uus taimekaitsekulu ringiplaanist. Stsenaariumi võrdlemiseks ei pea uut faili tegema.
Hinnad sisestad ise. Ma ei eeltäida müügihindu ega sisendihindu, sest iga ettevõte ostab oma hinnaga ja lepingud on erinevad — malli number teeks arvestuse ainult ilusaks, mitte õigeks. Toetuste määrad on eeltäidetud ja ülekirjutatavad.
Kuidas seda kasutatakse
Tegemist on veebirakendusega, mitte allalaaditava programmiga. Avad brauseris lingi — arvutis või telefonis — ja töötad seal. Midagi installida ei ole ja uuendused tulevad ühest kohast.
Mida rakendus ei tee
Aus piiritlus on sama tähtis kui funktsioonide loend.
See ei ole põlluraamat. PRIA e-põlluraamatuga liidestust ei ole ja seda ma lähiajal ei luba.
See ei asenda nõustajat. Plaan tugineb ametlikele reeglitele — taimekaitsevahendite register, PRIA nõuded, veeseadus — ja minu enda pikaajalisele agronoomikogemusele. See on kasutuskõlblik lähtepunkt, aga oma põldu tunned sina kõige paremini; lõpliku otsuse teed sina.
PRIA nõudeid uuendan käsitsi hooajaliselt ja rakendus näitab, mis kuupäeva seisuga reeglid kehtivad. Täisautomaatset PRIA-liidestust ei ole olemas — ei minul ega kellelgi teisel.
Rakendus on eestikeelne ja ehitatud Eesti nõuete järgi.
Kuhu see edasi läheb
Kuupäevi ma ei luba, aga suund on paigas.
Praegu elavad andmed sinu enda brauseris. Järgmine suur samm on kasutajakontod ja keskne andmebaas — siis on plaan turvaliselt pilves, kättesaadav nii arvutist kui telefonist, ja ühe ettevõtte mitu inimest saavad sama plaani kallal töötada. Kontsernides on järgmine ring ettevõtte-põhised laod ja masinapargid, sest kõik grupid ei toimi ühe ühise ressursina. Masinaploki arvestus läheb sügavamaks, et põllu asukoht jõuaks masinakulusse lõpuni välja.
Sisuliselt liigub asi ühe aasta plaanist viie aasta plaani juurde, mida kord aastas uuendatakse — sest külvikord ei ole ühekordne dokument.
Otsin testijaid
Rakendus töötab praegu päris ettevõtete andmetel, aga need on ettevõtted, mida ma ise hästi tunnen. Enne edasiminekut tahan seda proovida põldudel, mille tausta ma ei tea — sest just seal tuleb välja, kus loogika katki läheb.
Otsin 3–5 taimekasvatusettevõtet, kes vastavad umbes sellele:
- taimekasvatus on põhitegevus, pind vähemalt paarsada hektarit;
- põlluregister on e-PRIA-st väljavõetav ja mullaproovide tulemused olemas;
- oled valmis ütlema ausalt, mis ei klapi — ka siis, kui vastus on „see number on vale”.
Mida see sinult nõuab: e-PRIA väljavõte, mullaproovide fail, laojäägid ja sinu hinnad. Pluss üks vestlus, kui plaanid valmis on.
Mida sa saad: 2027. aasta külvikorra, väetamis- ja taimekaitseplaani koos ostuplaani ja kattetulu arvestusega, Excelis. Testiperioodi eest ma tasu ei küsi.
Kirjuta info@agriconsul.ee ja lepime kokku, kuidas alustame.
Marek Ruiso on sertifitseeritud põllumajandusnõustaja ja AgriConsul OÜ juht. Enne nõustamist töötas ta üle 20 aasta põllumajandusettevõtete juhtimises ja agronoomias — agronoomi, taimekasvatusjuhi ja tegevjuhina nii tera- kui loomakasvatuses.