Kolm nädalat enne koristust on põldudel käes aeg, mil satelliidipilt räägib rohkem kui tavaline põllukäik. NDVI-kaart — taimkatte roheluse indeks — näitab sel hetkel sageli pilti, mida teepervelt ei näe: üks osa põllust hoiab veel rohelust, teine on kolletuma hakanud nädalaid varem.
Tüüpiline muster näeb välja nii. Kaardil joonistub välja kaks selget tsooni. Suurem ala kasvab ühtlaselt ja küpseb graafikus. Väiksem ala — sageli põllu madalamas osas või ühtlase kujuga laik — on kasvu pidurdanud juba juuni keskpaigast. Taim jäi seal nõrgemaks, valmib nüüd nädal-poolteist varem, väiksema tera ja madalama saagiga.
Kui sinna kaevata, selgub, et põhjuseid võib olla mitu ega taandu kõik ühele. Kõige sagedamini on tegu ühega järgmistest: valed mullaharimisvõtted või rasketehnikaga liikumine valel ajal (liigniiskuse korral), mis tekitab tihese, mille peal vesi seisma jääb; puudulik kuivendus või madal koht, kus kevadvesi püsib kaua; mulla lõimise või sügavuse muutus — kergem või õhem muld kannatab põua käes rohkem; happesus või toitainepuudus, mis just sellel alal saagi alla toob; või hoopis pöördealad ja külvivahelejäted. NDVI-kaart ei ütle, milline neist parajasti mängus on — see näitab üksnes, kus erinevus asub. Põhjus selgub alles põllul: mullaprooviga sellest laigust eraldi, tihese puhul selleks mõeldud mõõturiga (penetromeeter). Nagu teadlased rõhutavad, näitab kaart varieeruvust, kuid selle ulatuse ja tegeliku põhjuse kinnitab alati kohapealne kontroll.
Kas selle teadmisega saab koristust ümber korraldada? Ausalt: enamasti mitte. Tsoonihaaval koristamist saab endale lubada ehk väiketalu, kus põllud on kompaktselt majapidamise kõrval — suurtootja, kelle tehnika sõidab põldudele kümnete kilomeetrite taha, ei hakka kombaini ühe tsooni pärast edasi-tagasi vedama. Kaardi tegelik väärtus on mujal.
Esiteks, ootuste seadmine: teades tsoone ette, oskad hinnata põllu tegelikku keskmist niiskust ja saaki — kuivati ja logistika planeerimine läheb täpsemaks. Teiseks, ja see on peamine, diagnoos järgmisteks aastateks. Koristusel tekkiv saagikaart tasub sügisel NDVI-kaardiga kihitada — kui sama laik joonistub välja mitmel aastal, ei ole tegu ilmastiku juhusega, vaid püsiva põhjusega, millega tuleb tegelema hakata.
Ja siin on koht, kus enamik täppisviljelust päriselt seisma jääb: kaart vaadatakse ära, tõdetakse „jah, seal madalas on jälle kehvem” — ja sellega asi lõpeb. Kaart, mis ei lõpe otsusega, on kulu, mitte tööriist. Seepärast tasub iga NDVI-pildi juures sundida end vastama kolmele küsimusele: mis on selle laigu põhjus, kas ta kordub ja mida ma järgmiseks hooajaks teisiti teen — koos tähtaja ja teostajaga. Laik, mis igal aastal annab kolmandiku vähem ja madalama kvaliteediga saaki, maksab sadades eurodes hektari kohta. Otsus, mis selle lõpetab, sünnib ainult siis, kui keegi selle vastu võtab.
Allikas: Iowa State University Extension; Precision Agriculture.
Räägime sinu põldudest
Kui tahad oma põldude probleemtsoonid enne koristust kaardile saada, vaata täppisviljeluse teenust või võta ühendust.