Teravilja hind langeb teist aastat järjest, aga väetis ja kütus lähevad kallimaks. Kui sinu ettevõtte kattetulu arvutus on aastatetagune, võid 2026. aastal jääda miinusesse ilma, et ise seda märkadki. Siin on konkreetsed numbrid ja lahendused.
Teraviljahind on kahe aastaga märkimisväärselt langenud
BalticAgro börsiandmetel (03.05.2026) kaupleb MATIF nisu mai 2026 futuuriga 191,50 €/t. METKi turuinfo kohaselt oli 2026. aasta I kvartali nisu kokkuostuhind 16,2% madalam kui 2025. aasta I kvartalis — ning 2025. aastal oli hind omakorda 2024. aasta lõpuga võrreldes langenud juba 18,5%. Seega on kaks aastat järjest toonud kaasa pideva hinnalanguse. Raps püsib BalticAgro andmetel tugevam — augustifutuur 520,75 €/t —, kuid ka rapsi kattetulu survestab sisendite kallinemine.
Väetisehinnad tõusevad — ja sügiseks prognoositakse veelgi enam
Enne Iraani konflikti läbis Hormusi väina ligikaudu 20–30% globaalsest väetisekaubandusest, sealhulgas 23% ammooniumist ja 34% karbamiidist — kõige levinumast lämmastikväetisest. Pärast USA ja Iisraeli rünnakuid Iraanile 28. veebruaril on karbamiidi hind Egiptuse sadamas tõusnud ligikaudu 700 $/t tasemele, võrreldes sõjaeelse 400–490 $/t-ga, mis tähendab tõusu ligi 50%. Rabobanki hinnangul püsib lämmastiku- ja fosfaatväetistele hinnatõusurve ka järgmise kuue kuu jooksul ehk 2026. aasta lõpuni. Seega sügiseks soodsamaid sisendeid loota ei tasu.
Piimahind ei toeta
METKi 2026. aasta I kvartali turuinfo näitab, et joogipiima jaehinnad on langustrendis ning või tootjahind langes võrreldes 2025. aasta IV kvartaliga 17,3%. See tähendab, et segaettevõtetes, kus taimekasvatus ja loomakasvatus käivad koos, ei toeta piimasektor kattetulu.
Soovid oma ettevõtte kulustruktuuri ja kattetulu üle vaadata? Esimesed paar tundi on tasuta — analüüsime koos, kus saab optimeerida.
Mida see tähendab praktikas
Olukord on selge: tulupoolel surutud alla, kulud tõusmas. Just sellises olukorras on kõige olulisem see, mida varasemas postituses kirjutasin — otsuste loogika, mitte maht.
Sisendeid ei saa täna planeerida samamoodi nagu aastatel 2024–2025, mil viljahinnad olid praegusest kõrgemal. Praegu liiguvad tulu ja kulud vastassuunas. Seetõttu ei ole küsimus ainult selles, kui palju väetist anda — küsimus on selles, kas konkreetne euro hektari kohta tuleb piisava tõenäosusega tagasi.
Ilma ja turgu me ei juhi. Aga otsuste loogikat saame.
Allikad: BalticAgro börsihinnad 03.05.2026; METK turuinfo 2026 I kvartal; IFPRI aprill 2026; Rabobank aprill 2026