Uuendus: piloot on lõppenud ja rakendus töötab aadressil app.agriconsul.ee. Mis on vahepeal juurde tulnud, loe siit: Kultuuri keskmine ei ütle, milline põld tekitab kahjumit.

Kui ettevõttel on kolm põldu, mahub kogu hooaja plaan ühte Exceli lehte. Kui neid on kolmsada, laiali kümne massiivi peale ja kolme äriühingu all, siis plaani enam ühest kohast ei näe. Külvikord elab ühes failis, väetamine teises, taimekaitse kolmandas, laoseis neljandas — ja kui üks kultuur põllul vahetub, tuleb neli faili järele parandada. Praktikas seda ei tehta. Plaan jääb vananenuks ja otsused langetatakse mälu järgi.

Sellest kohast algas AgriConsuli planeerimisrakendus Planeerimisnõunik. Idee on lihtne: sina sisestad ainult fakti, rakendus koostab plaani.

Miks olemasolevatest tööriistadest ei piisanud

Eesti turul olevad põllumajandustarkvarad on ehitatud tehtud töö registreerimiseks — mis põllul tehti, millal, millise normiga, kes käskis. See on vajalik ja seaduse mõttes kohustuslik.

Aga see on tagantjärele vaade. Puudu on see, mis tuleb enne: otsustuseelne planeerimine, kus külvikord, väetamine, taimekaitse ja masinakulu on ühes tervikus koos majandusliku tulemusega. Nendes neljas otsuses on raha, ja neid ei saa üksteisest lahus otsustada — kultuurivalik määrab nii väetamise kui ka taimekaitse ning koos määravad need kattetulu.

Seepärast ei ehitanud ma põlluraamatut. Põlluraamat vastab küsimusele „mida ma tegin”. See rakendus vastab küsimusele „mida teha”.

Sisend on fakt, väljund on valmis plaan

Rakendusse lähevad põlluregister, mullaproovid, laojäägid, sinu enda ostuhinnad ja külvikorra ajalugu. Põlluregistri ja viljavahelduse ajaloo saab e-PRIA väljavõttest sisse lugeda — ajalugu käsitsi tippima ei pea. Vastu tuleb neli omavahel seotud plaani:

Külvikord viieks aastaks ette. HPK 7 teraviljajada ja ristõieliste paus ning KSM liblikõieliste osakaal ei ole eraldi kontroll pärast plaani valmimist — need on plaani koostamise sees. Kui nõue ei täitu, ütleb rakendus seda kohe ja näitab, millisel aastal auk tekib.

Väetamisplaan ringide kaupa, mitte ühe aastanumbrina. Arvesse lähevad mullaproovi tulemus, eelvili, orgaanilise väetise kogus ja toitainesisaldus, laojääk ning seaduse piirid — orgaanilise väetise lämmastikku kuni 170 kg/ha aastas üle kogu Eesti ning nitraaditundlikul alal mineraalväetise lämmastikku kuni 120 kg/ha aastas. Fosfor ja kaalium arvutatakse toimeainena, mitte oksiidina.

Taimekaitseplaan BBCH-akende järgi. Iga ring saab preparaadi, mitte tühja lahtri. Valikusse pääsevad ainult need tooted, mis on taimekaitsevahendite registris just sellele kultuurile registreeritud — see reegel on koodis kõvasti kinni, sest siin ei tohi eksida. Rakendus jälgib ka toimeainerühmade rotatsiooni üle aastate: sama HRAC- või FRAC-rühm ei tohi samal põllul kolmandat hooaega järjest tulla, ja kui alternatiivi ei ole, tuleb resistentsuse hoiatus.

Ostuplaan kõige selle juurde. Seeme sordi kaupa, väetis toote kaupa, taimekaitsevahendid preparaadi kaupa — igast lahutatakse laojääk maha, nii et ostunimekirjas on see, mida päriselt juurde vaja.

Mis muutub siis, kui pind on suur

Suuremal alal tekivad probleemid, mida väiksel ei ole. Viis asja on rakenduses just selle jaoks.

Geo-kogumid

Põldude piirjoontest arvutatakse tsentroidid ja põllud jagatakse ruudustiku järgi kogumitesse. Ruudu suurus on vaikimisi 3 km ja seda saab muuta. Kogum tähendab praktikas kahte asja. Esiteks saab sordi määrata kogumi kaupa ühe klõpsuga, mitte põld haaval — kaugel asuvale kogumile teine sort kui koduplokile. Teiseks kasutab külvikorra generaator kogumit viigi lahendajana: kui kaks kultuuri on agronoomiliselt ja majanduslikult võrdsed, koondab rakendus sama kultuuri ühte piirkonda, sest see hoiab kokku sõitu ja teeb koristusakna hallatavaks.

Hoonete asukohad ja siirdumine

Kaardile märgitakse ettevõtte hoonete ja tööde asukohad: farmikeskus, kuivati, vastuvõtupunkt, veevõtukoht, väetiseladu ja laguun. Igaüht võib olla mitu ning iga põld arvestab lähimat. Nende järgi arvutab rakendus iga põllu jaoks tegelikud kaugused:

• masinad siirduvad farmikeskusest põllule iga töökäigu jaoks eraldi ning siirdumise aeg ja kütus tulevad vedava traktori võimsusest;
• prits sõidab paaki täitma veevõtukohta, väetisekülvik väetiselattu ja lägavedu algab laguunist, külvik aga täidetakse põlluservas;
• vili veetakse põllult lähimasse kuivatisse ja rakendus arvutab, kas vili tasub viia oma kuivatisse või otse vastuvõtupunkti;
• söödakultuure eelistab rakendus põldudel, mis jäävad farmikeskusest kuni 15 km kaugusele.

Siirdumise ja veo kulu läheb otse selle põllu kattetulusse. Seepärast on näha, et kaugel asuv väike põld, mis kultuuri keskmises ära kaob, võib tegelikult olla kahjumis. Kui põllu või hoone asukoht puudub, ei pane rakendus kauguseks nulli, vaid ütleb, mis on puudu.

Ilmaandmed piirkonniti

Kui ettevõtte põllud on laiali 50 km peale, ei ole ühest ilmaprognoosist kasu. Rakendus küsib tunniprognoosi umbes 20 km ruudustiku kaupa ja arvutab igale piirkonnale eraldi pritsimisaknad: keskmine tuul kuni 4 m/s ja tuuleiilid kuni 7 m/s, kuiv tund enne ja kaks tundi pärast pritsimist, väljaspool öökeeldu kell 22–05 ning temperatuur 0–25 °C. Näidatakse ainult vähemalt kahe tunni pikkused aknad — lühemast pole töökorralduses kasu. Iga piirkonna juures on põldude arv ja hektarid ning link, mis viib kaardile ja tõstab just selle piirkonna põllud esile.

Kaart

Maa-ameti põhikaart ja ortofoto, põldude piirjooned peal. Värvida saab kultuuri, geo-kogumi, sordi või ilma-piirkonna järgi. Piirjooned tulevad e-PRIA „Minu põllud“ shp-failist. Kaart on ehitatud nii, et sadade põldudega ettevõttes avaneb see alla sekundi ja liigub sujuvalt — see ei ole ilus lisa, vaid töövahend, mille kaudu plaani üldse hallata saab.

Mitu äriühingut korraga

PRIA taotleja on äriühing, aga masinapark, ladu ja ost on sageli ühised. Rakendus hoiab neid kihte lahus: iga ettevõte saab oma PRIA-vastavuse kontrolli ja oma kattetulu kokkuvõtte, aga plaani ja ostu näeb ka koondina. Nii ei pea sama tööd mitu korda tegema ja koondsummad klapivad ettevõtete summaga.

Kattetulu on see, mis otsuse ära otsustab

Iga plaan jookseb kattetulusse. Arvestus on esimesel tasemel: kattetulu on saak korda hind pluss toetused, millest lahutatakse seemne-, väetise- ja taimekaitsekulu. Masinatööd sellesse tasemesse ei kuulu — need on eraldi plokis, kus arvutatakse tööaeg, kütusekulu ja omahind kultuuri kohta ning võrreldakse oma tehnikat, renti ja teenusena tellimist.

Oluline on see, et arvestus on põllupõhine ja elab kaasa. Kui vahetad külvikorras ühel põllul kultuuri, muutub kattetulu kohe: uus seemnekulu tuleb selle sordi laohinnast, uus väetisevajadus mullaproovist ja eelviljast, uus taimekaitsekulu ringiplaanist. Stsenaariumi võrdlemiseks ei pea uut faili tegema.

Hinnad sisestad ise. Ma ei eeltäida müügihindu ega sisendihindu, sest iga ettevõte ostab oma hinnaga ja lepingud on erinevad — malli number teeks arvestuse ainult ilusaks, mitte õigeks. Toetuste määrad on eeltäidetud ja ülekirjutatavad.

Kuidas seda kasutatakse

Tegemist on veebirakendusega, mitte allalaaditava programmiga. Avad brauseris lingi — arvutis või telefonis — ja töötad seal. Midagi installida ei ole ja uuendused tulevad ühest kohast.

Mida rakendus ei tee

Aus piiritlus on sama tähtis kui funktsioonide loend.

See ei ole põlluraamat. PRIA e-põlluraamatuga liidestust ei ole ja seda ma lähiajal ei luba.

Plaan tugineb ametlikele reeglitele — taimekaitsevahendite register, PRIA nõuded, veeseadus — ja minu pikaajalisele kogemusele. Rakendus ei jäta otsust lahtiseks: ta teeb valiku ja ütleb põhjuse. Kui muudad valikut käsitsi, näitab rakendus, mis risk sellega kaasneb.

PRIA nõudeid uuendan käsitsi hooajaliselt ja rakendus näitab, mis kuupäeva seisuga reeglid kehtivad.

Rakendus on eestikeelne ja ehitatud Eesti nõuete järgi.

Kuhu see on edasi läinud

Piloodi ajast on rakendus edasi arenenud. Andmed on serveris ja igal kasutajal on oma konto. Töölauda saab jagada teiste inimestega, kes saavad seda vaadata või muuta.

Kattetulusse jõuavad nüüd ka masinatöö ettevõtte enda pargist, kuivatus, rent ja sõit põllule, ning rendilepingud on põldudega seotud. Sisuliselt liigub asi ühe aasta plaanist viie aasta plaani juurde, mida kord aastas uuendatakse — sest külvikord ei ole ühekordne dokument.

Vaata oma põlde Planeerimisnõunikus

Kui tahad näha, mida Planeerimisnõunik sinu põldudel näitab, saada e-PRIA põllud ja METK mullaproovid aadressile info@agriconsul.ee. Saadan vastu lingi, kus näed oma põlde rakenduses ja saad numbreid ise muuta.

Marek Ruiso on Maaelu Teadmuskeskuse nõustajate nimekirja kantud sõltumatu põllumajandusnõustaja ja AgriConsul OÜ asutaja. Enne nõustamist töötas ta üle 20 aasta põllumajandusettevõtete juhtimises ja agronoomias — agronoomi, taimekasvatusjuhi ja tegevjuhina nii tera- kui loomakasvatuses.