Kultuuri keskmine ei ütle, milline põld tekitab kahjumit

Saak on salves ja varsti näitab raamatupidamine, mis maksis tonn nisu. See number on keskmine. Ta ütleb, kas nisu tasus ära, aga ei ütle, milline põld tõi raha ja milline tekitas kahjumit. Kevadel otsustatakse iga põllu üle jälle sama keskmise järgi.

Ülevaade ühel lehel

Planeerimisnõuniku Ülevaade näitab ettevõtte juhile ühe pilguga, kus raha tekib ja kus kaob. Testfarmis on 5400 ha ja 446 põldu. Ülevaade toob välja kogu ettevõtte kattetulu toetusega ja selle, et 106 põldu ja 731 ha jäävad miinusesse, kokku −257 740 € aastas. Samas lehel on näha, et 123 põllul annaks teine sobiv kultuur üle 100 €/ha rohkem kui plaanis, ning masinapargi kohta, millised masinad seisavad ja kus oma masin või teenus tuleb odavam.

Planeerimisnõuniku Ülevaade testfarmi andmetega

Iga rida viib edasi sinna, kus otsuse saab teha: Kattetulu, Külvikord või Masinad.

Iga põld eraldi, toetusega ja ilma

Kattetulu vaates on iga põld eraldi real. Seeme, väetis ja taimekaitse tulevad selle põllu väetus- ja taimekaitseplaanist, masinatöö ettevõtte enda masinate laiustest, võimsusest ja hindadest. Lisaks arvestab rakendus kuivatuse, maarendi või maamaksu, ostetud lägaveo, hoiustamise ja sõidu põllule.

Planeerimisnõuniku Kattetulu vaade: iga põld eraldi, toetusega ja ilma

Iga põllu kohta näed kattetulu ilma toetuseta, mis näitab, kas tootmine ise end ära tasub, ning kattetulu toetusega ja KT2 €/ha, mis näitavad, mis põllule alles jääb. Testfarmi talinisu põldudel sama hinna ja rendiga jääb KT2 356 ja 561 €/ha vahele.

Kultuuri päises on murdepunkt ehk hind ja saak, mille juures kultuur enam ära ei tasu, ning kattetulu hinnaga −20 % ja +20 %. Kui muudad hinda, saaki või rendilepingut, muutub kattetulu kohe.

Kui mõni number puudub, ei pane rakendus sinna normi ega keskmist, vaid ütleb, mis on puudu.

Rendilepingud on põldudega seotud

Rendilepingud sisestate rakendusse üks kord ja seote need põldudega. Iga põllu rent läheb otse selle põllu kattetulusse. Kui mõne põllu rent tõuseb, näete kohe, kuidas muutub selle põllu ja kogu ettevõtte kattetulu ning kas põld jääb ka pärast seda plussi. Nii saab rendiläbirääkimistele minna numbritega, mitte tunde järgi.

Plaan jõuab ka traktorisse

Väetusplaani annab rakendus välja töökäsuna, kus üks väetisekäik on üks töö: töötajale PDF ja CSV, traktori terminali jaoks ISO-XML ja shp fail. Kui põlde on sadu ja igal oma norm, ei pea neid terminali ükshaaval sisse toksima. Laoturi kalibreerimine jääb masina poolele.

Miks ma selle tegin

Juhtisin üle 20 aasta suuri taimekasvatus- ja segatootmisettevõtteid. Kõige rohkem ajas mind juhina närvi see, et ühtset planeerimiskohta lihtsalt ei olnud. Iga asja jaoks oli oma tabel: üks väetise, teine masinate, kolmas selleks, et kultuure ühte piirkonda koondada. Mida rohkem põlde laiali, seda kergemini jäi midagi kahe silma vahele.

Kui palju tööd

Numbreid ei pea palju sisestama, sest suurema osa tööst teeb rakendus. Põllud tulevad e-PRIA „Minu põllud“ väljavõttest ja mullaproovid METK failist. Masinapargi, hinnad ja rendilepingud sisestate ühe korra, edasi koostab rakendus väetus-, taimekaitse- ja külvikorraplaani ning arvutab iga põllu kattetulu. Korralikult tuleb sisestada algandmed: mida täpsemad need on, seda täpsema tagasiside annavad rakendus ja nõustaja. Taimekaitsevahendite register uueneb rakenduses kord nädalas automaatselt, PRIA tingimused uuendan ise hooaja kaupa.

Raamatupidamist see ei asenda. Kõik kulud ja tulud peavad ikka jõudma kulukohtadesse ning omahinnas on ka püsikulud, mida rakendus ei arvesta. Rakendus on otsuste jaoks enne külvi.

Ilma ja turgu me ei juhi, aga kulusid saame kontrollida

Planeerimisnõunik on neile, kes tahavad oma riske ise juhtida, mitte oodata, mida aasta toob. Kultuuri saab valida iga põllu kohta nõuetele vastavate alternatiivide seast kattetulu järjekorras. Hinnariski näeb enne külvi murdepunktist ja kattetulust hinnaga −20 % ja +20 %. Rendi tõusu mõju põllu kattetulule näeb enne, kui lepingu pikendate. Masinate juures näeb, kas oma masin, rent või teenus tuleb odavam. Väetise norm tuleb iga põllu mullaproovi ja saagi järgi ning plaan läheb töökäsuna terminali.

Vaadake oma põlde Planeerimisnõunikus

Saatke e-PRIA „Minu põllud“ väljavõte ja METK mullaproovide fail aadressile info@agriconsul.ee. Saadan vastu lingi, kus näete oma põlde rakenduses ja saate numbreid ise muuta.

Marek Ruiso, AgriConsul OÜ


VAJATE NÕUSTAMIST?

Räägime teie põllust ja ettevõttest.