Juuni keskpaiga sademed jätsid suure osa taimekaitsetöödest tegemata. Kasvufaasid aga ei jäänud ootama: talinisu jõudis õitsemise lõppu, suviraps kannab kahjureid, põldoa- ja hernepõllud on täisõies ning silomais on umbrohutõrje kriitilises faasis. Kui kuiv ilm naaseb, on korraga laual mitu tööd, mille ajaaknad ei kattu.

Sellisel hetkel ei ole kitsaskoht teadmine, mida teha. Enamik tootjaid teab täpselt, milline haigus või kahjur nende põllul on. Kitsaskoht on järjekord — millise tööga alustada, kui kuiva ilma on ainult üks-kaks päeva ja akna taga sulgub mitu otsust korraga. Siin saabki määravaks, kas taimekaitseplaan on enne hooaega valmis tehtud.

Mida hea plaan juba ette otsustab

Hea taimekaitseplaan ei ole nimekiri preparaatidest, vaid enne hooaega läbi mõeldud otsustusraamistik. Selles on prioriteedid kultuuride ja kasvufaaside kaupa paigas, nii et on selge, milline aken sulgub varem. Tankisegud ja preparaatide ühilduvus on ette läbi vaadatud, et üks läbisõit kataks võimalikult palju. Toimeainete rotatsioon on planeeritud resistentsuse vältimiseks. Ja õiguslikud piirangud — näiteks insektitsiidide kasutamine õitsvatel kultuuridel ainult öösel — on teada juba enne, kui pritsiga põllule minna.

Kui need on paberil olemas, ei pea kitsal hetkel nullist arvutama. Otsus sünnib plaani järgi, mitte emotsiooni ja kella pealt.

Selle nädala näide

Kui esimene kuiv aken avaneb, tasub seada talinisu fungitsiid ettepoole: õitsemise lõpus (BBCH 69) aken sulgub ja varastel sortidel on see juba möödas. Suvirapsil tuleb jälgida hiilamardikat ja kapsakoid, mis õigeaegse tõrjeta saaki kiiresti vähendavad. Põldoal on täisõie ajal oluline õigeaegne teramardika tõrje süsteemse insektitsiidiga — kuid õitsval põllul ainult öösel, tolmeldajate kaitseks.

Eraldi tähelepanu väärib silomais. Olen sel kevadel mitmel pool näinud umbrohtunud maisipõlde, ja just maisil on umbrohutõrje ajastus kriitiline. Mais on noorelt nõrk konkurent: kui tõrje jääb hiljaks — varajasest faasist (umbes 4–6 lehte, enne ridade sulgumist) mööda — jõuab umbrohi maisi kasvust ette ning saagikus kannatab enamasti tuntavalt. Märg kevad, mis lükkab kõik tööd kokku, ongi täpselt see olukord, kus maisi umbrohutõrje kipub libisema.

Plaan eeldab ka võimekust

Plaan ütleb, millises järjekorras tegutseda — aga teostada saab seda ainult siis, kui masinapark on valmis. Kitsas kuiv aken on sama palju võimekuse kui planeerimise küsimus. Kui pritsi ja traktori läbilaskevõime ei kata pinda nende paari päevaga, või kui mõni masin on hooaja tipus rivist väljas, jääb ka parim plaan paberile. Seepärast tasub masinapark samamoodi ette üle vaadata: kas võimsus vastab pinnale, kas hooldused on tehtud ja kas tippkoormuse jaoks on varu. Ettevalmistus ei lõpe taimekaitseplaaniga — see hõlmab ka masinaid, mis plaani ellu viivad.

Plaan ilma ei muuda, kuid otsuse teeb kindlaks

Ilma me mõjutada ei saa. Küll aga saame mõjutada seda, kui valmis me oleme, kui kuiv aken lõpuks avaneb — nii otsuste kui masinate poolelt.

AgriConsul aitab mõlemaga: koostame taimekaitseplaane Eesti tingimustele ja konkreetsele külvikorrale ning analüüsime masinapargi võimekust, et see vastaks pinnale ja tippkoormusele. Kui soovid, et järgmine kuiv aken ei kuluks otsustamise ega ootamise peale, võta ühendust →