Kirjutasin hiljuti rohusilo koristusviisi valikust ja soovitasin masinakulud ette arvutada. Teraviljakombaini puhul kehtib sama, ainult numbrid on suuremad ja otsus seob kapitali aastateks. Vaatan seda korraga kahe pilguga — taimekasvatusjuhina, kes teab koristusakna hinda, ja finantsjuhina, kes teab kapitali hinda. Metoodika võtan Saksa KTBL masinakuluarvestusest, hinnatasemed hoian Eesti omadel.
Eestis koristatakse teravilja teraks ligikaudu 351 000 hektaril (Statistikaamet). Keskmine tootja haldab sellest väikest osa, mistõttu enamiku talude jaoks seisaks oma kombain suurema osa aastast jõude. Sisuline küsimus algab alles suurematel pindadel.
Kombaini saab kasutada kolmel moel — osta, rentida hooajaks või tellida teenustööna. Koristusaken on lühike ja ilm dikteerib, millal vili tuleb kombainida. Oma masin annab selle ajastuse, kuid eeldab pikaajalist liisingu- või laenukohustust. Rent annab sama ajastuse ilma sellise kohustuseta. Teenustöö on absoluutkuluna sageli soodsaim, kuid seal sõltud pakkuja järjekorrast — ja järjekord saabub harva just siis, kui sinu põld on parasjagu küps.
Miks kombain on hektari kohta nii kallis
Kombaini kulu koosneb kuuest osast: amortisatsioon, kapitali- ehk intressikulu, kindlustus, hoid, remont ja kütus. KTBL arvestuste järgi on neist ligikaudu kaks kolmandikku püsikulud — need jooksevad sõltumata sellest, kas masin töötab või seisab. Just see selgitab, miks vähene aastakoormus hektarikulu kõrgeks ajab: suur püsikulu jaguneb vähestele hektaritele.
KTBL metoodika parandab kolm levinud viga:
- Kombain ei kulu nulli — pärast kasutusiga jääb tal alles ~20–30% väärtusest. Seda jääkväärtust tuleb arvestada, muidu hindad amortisatsiooni üle.
- Kombainil on kahekordne kasutusiga: ta saab otsa kas ~15 aasta või ~3500 töötunni järel, kumb enne. Suure aastakoormuse juures kulub masin tundidega kiiremini — 1500 ha juures jõuab eluiga umbes 7 aastaga täis.
- Remont neelab eluea jooksul kokku ligikaudu viiendiku kuni neljandiku soetushinnast. See pole väike kõrvalkulu.
Eesti hindades võtame ~500 000 € maksva uue suurklassi kombaini, tootlikkusega ~3 ha/h ja kütusekuluga ~17 l/ha (erimärgistusega diisliga ~15 €/ha). Koristuse hektarikulu on METK kattetuluarvestustes suurusjärgus 90 €/ha, ning METK kinnitab, et masinatööde maksumus on viimastel aastatel pigem tõusnud.
Kulu omal tööl ja tasuvusaeg
KTBL-metoodikaga arvutatud oma masina kulu ja tasuvusaeg (mitu aastat kulub netokulu tagasi teenida, kui sama töö teenustööna maksaks ~90 €/ha):
| Aastane koristuspind | Kulu omal tööl €/ha | Tasuvusaeg |
|---|---|---|
| 600 ha | ~103 | ~22 aastat (ületab masina eluea — ei tasu) |
| 800 ha | ~90 | ~13 aastat (eluea piiril) |
| 1000 ha | ~83 | ~9 aastat |
| 1300 ha | ~77 | ~6 aastat |
| 1500 ha | ~74 | ~5 aastat |
Tasuvuspiir on ligikaudu 800 ha juures, kus oma kulu ühtib teenustööga. Mõistliku ajaga hakkab masin end ära tasuma alles ~1000 hektarist ülespoole.
Rent ja kapitali loogika
Paljud arvavad, et oma masinasse pandud raha ei kao kuhugi, vaid jääb masina näol alles. Finantsjuhi pilgu läbi see nii ei ole. Suurem osa sellest rahast kulub ära: amortisatsioon ehk ostuhinna ja jääkväärtuse vahe on reaalselt kadunud raha, mitte sääst. Masina väärtusest jääb lõpuks alles vaid viiendik kuni kolmandik, ja lisaks tuleb kanda seotud kapitali intress ning remondikulu.
Kombaini hooajarent maksab Eestis 45 000–60 000 eurot (näiteks Nova Rent), mis on ligilähedaselt sama suur kui oma masina aastane kulu. Erinevus peitub kohustuses. Oma masina ostuks võtab põllumajandustootja tavaliselt liisingu või laenu — sissemakse, mitmeaastane maksegraafik ja intress — ning kannab ise jääk- ja remondiriski. Rent ei nõua sissemakset ega pikaajalist finantskohustust, ja jääk- ning remondirisk jäävad rendifirmale. Nii hoiab rent laenuvõime vabana muudeks investeeringuteks — maa, sisendid, muu tehnika — ja annab sama õigeaegsuse. Seega ei ole oma masin rendi ees iseenesest kasulikum. Oma masin tasub end ära alles siis, kui suur aastakoormus surub hektarikulu rendihinnast selgelt allapoole.
Murdepunkt sõltub masina hinnast
Tasuvuspiir ei sõltu ainult hektaritest, vaid eelkõige masina hinnast. Uue, ligikaudu 500 000 eurot maksva kombainiga jääb piir 800–1000 hektari kanti. Siin tasub aga mõelda laiemalt: alati ei pea ostma uhiuut masinat. Mõne aasta vanune, korralikult hooldatud kasutatud kombain maksab tunduvalt vähem, kuid teeb sama töö — ja madalam ostuhind langetab ühtlasi tasuvuspiiri, sageli mitusada hektarit allapoole. Liiga odav masin osutub seevastu enamasti vanarauaks, mille remondi- ja seisurisk sööb säästu kiiresti tagasi. Mõistlik tee on kuskil keskel: piisavalt uus, et olla töökindel, kuid mitte uue masina hinnaga.
Otsus
- alla ~500 ha: rent või teenustöö on peaaegu alati odavam;
- ~800–1000 ha uue masinaga (kasutatud masinaga vähem): oma kombain hakkab tasuma;
- lühike koristusaken ja suur ilmarisk võivad oma masina põhjendada ka varem — ühel märjal sügisel võivad saagi- ja kuivatuskaod ületada kogu masinavahe.
Oma kombain ei ole eesmärk omaette ega raha, mis jääb sulle alles — suurem osa kulub amortisatsioonis ja remondis. Otsus sõltub kahest külmast arvust: mitmel hektaril sa igal aastal koristad ja kui kallis on masin. Tee arvutus läbi enne ostu, mitte pärast, ja pane eeldused kirja: soetushind, aastane koristuspind, intress, kasutusiga (aastad ja tunnid) ning jääkväärtus.
Kaalud, kas oma masinapark vajab muutust? Arvutame koos läbi, kas omamine, rent või teenustöö on sinu koristuspinnale soodsaim.